Uudised

Riigikogus on menetlemisel hooleakande reformimist käsitlev dokument. 

Alates 01.07.2023 planeeritakse inimeste hoolekandega seotud kulusid osaliselt riigi poolt üle võtta. 

Allolev video selgitab vastavat eelnõud. 

https://www.youtube.com/watch?v=NDMa_RVLVDU

Kas Sina tead, miks vahel tundub, et eakas lähedane pereliige on muutunud kiuslikuks? Või miks ta järsku ei mäleta enam olulist elulist informatsiooni? Või miks ta õue minnes lihtsalt ära eksib ning ei oska enam koju tagasi minna?

Tule seminarile 21. oktoobril Võru Kandlesse.

Ajakava:

kell 09.00 – 10.30
• Tervitus ja avasõnad – Tiit Toots,  SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige
• Lähedase kogemus – Siiri Laur
•Dementsuse Kompetentsikeskuse tutvustus. Dementsuse märkamine, dementsuse teekond- Pipi-Liis Siemann, Dementsuse Kompetentsikeskuse juht
kell 10.30 – 10.45
Kohvipaus
kell 10.45 – 12.00
• VESTA arendusprojekt – Merilyn Viin ja Triinu Õispuu
• Mälutreeningu näidistreening – Anu Jonuks
kell 12.00 -12.45
Lõunapaus
kell 12.45 – 13.45
•Dementsuse Sõprade infotund – Tiina Mölder, Dementsuse Sõprade grupijuht

Võimalik osta Anu Jonuksilt Särtsu vihikuid, milles on ülesanded täiskasvanutele üheskoos lahendamiseks koos oma vanematega.

Seminaril osalemiseks on soovituslik registreeruda hiljemalt 18.10.22 : https://bit.ly/3C8oLSD

Lisainfo: +372 5309 1046

• ERR näitab miniseriaali "Kui vähe on õnneks vaja". Kõiki osasid on võimalik vaadata esmaspäeva õhtuti kell 19.40 ETV2 kanalil ning järelvaatamisena ETV veebist või Jupiteri portaalist. Seriaalil on viis osa, iga osa on pühendatud ühele teemale. Esimene osa jälgib kolme tegusa mehe teekonda läbi väga erilise elu ja veel erilisema laulupeo. Järgnevate osade teemad on sport, kutseharidus, loodusmatkad ning kunst. https://jupiter.err.ee/1608733411/kui-vahe-on-onneks-vaja

• Tallinnas Fotografiska galeriis on näitus „Eriline on tavaline", kus kolm kunstnikku kujutavad psüühilise erivajadusega modellide tavalist ja samas erilist elu. Näituse eesmärk on murda ühiskonnas kehtivaid müüte ja näidata, et kõik inimesed on tavalised, kuid samas eriliste annete ning haavatavustega. https://www.fotografiska.com/tallinn/naitused/ffl-eriline-on-tavaline/

• Tagasi Kooli - vaimse tervise kuu ning selle raames tuuakse 6.–18. oktoobrini klassidesse kuus erinevat e-tundi vaimsest tervisest ja hoolekandest. https://tervise.geenius.ee/rubriik/vaimne-tervis/koolinoortele-raagitakse-virtuaaltundides-vaimsest-tervisest/

• Delfi kogemusnõustaja lood – alates järgmisest nädalast räägivad erinevate psüühiliste raskustega kokku puutunud inimesed enda lugusid.

Ilusat sügist ja olge terved!

Elen Preimann

Nõunik | Hoolekande osakond

626 9246| elen.preimann@sm.ee

 „Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.“

Aldous Huxley, inglise kirjanik

Kutsume Sind enda jaoks ühte heategu tegema - võta homme, 21.septembril aega Alzheimeri päeva nimel üheks tunniajaseks jalutuskäiguks.

21. septembril tähistatakse ülemaailmset Alzheimeri tõve päeva. See päev on meie  kõigi jaoks suurepärane võimalus teadvustada selle haiguse olemasolu ning leida uusi viise selle haiguse tagajärgedega võitlemiseks. Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsuse vorm.

Dementsus ei ole ainult meditsiiniline, vaid kogu ühiskonna probleem. Sageli seostatakse vanust ja dementsust omavahel. Tuleb rõhutada, et vananemine on loomulik protsess, kuid dementsus ei ole vananemisega kaasnev paratamatus, vaid siiski haigus.

Juhtub ikka, et kipume unustama PIN-koode, salasõnu. Vahel ei tea ka seda, kuhu viimati prillid, võtmed, või näiteks telekapuldi panime. Seda saab panna loomuliku unustamise arvele, mis tuleneb kiirest elutempost või muudest -faktoritest. Tavapäraselt tuleme unustamisega toime, kuna leiame mooduse, kuidas kadunud andmed mälus taastada. Ohukohaks on aga see, kui mäluhäired hakkavad segama igapäevast elu, kui inimene jääb kinni oma kaotatud asjade otsingutesse.

Oluline on märgata seda piiri, kus inimene enam oma eluga toime ei tule. Julgustame mäluhäiretega inimeste toetamise osas abi küsima, otsima infot, mitte jääma üksinda teadmatuses ekslema!

Alzheimeri tõbi on kõige tavalisem dementsuse vorm, ülemaailmselt on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel dementsus ligi 50 miljonil inimesel.

Foto: Shutterstock